Ettevõte, kes saadab esimest korda värvi, akusid või gaasiballoone, küsib tavaliselt ühe küsimuse — «millised reeglid meile kehtivad». Vastus sõltub sellest, millega veos sõidab. Igal veoliigil on oma reeglistik ja see on kohustuslik oma teelõigul. Hea uudis on see, et kõik reeglistikud on üles ehitatud ühtmoodi. Halb uudis on see, et erinevused tulevad välja täpselt seal, kus veos vahetab veoliiki.
Viis reeglistikku
Maantee — ADR. Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepe kehtib kõigis osalisriikides ning Euroopa Liidus laiendab direktiiv 2008/68/EÜ selle ka siseriiklikele vedudele. Just ADR määrab oranžid tahvlid, tunnelikoodid, punkti 1.1.3.6 erandid ning nõuded sõidukile ja meeskonnale.
Raudtee — RID. Ohtlike kaupade rahvusvahelise raudteeveo määrus on COTIF-i, rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni, C lisa. Direktiiv 2008/68/EÜ hõlmab ühe aktiga maantee, raudtee ja siseveeteed, seega on RID Euroopa Liidus siseriiklikul raudteeveol sama kohustuslik nagu ADR maanteel.
Meri — IMDG koodeks. Rahvusvaheline ohtlike kaupade mereveo koodeks on vastu võetud SOLAS-i konventsiooni VII peatüki A osa rakendamiseks ja selle annab välja Rahvusvaheline Mereorganisatsioon Londonis. Merel kannab veoüksus ise rohkem teavet kui maanteel — ÜRO numbrit IMDG alajaos 5.3.2.1.1 loetletud juhtudel, veose tunnusnimetust alajao 5.3.2.0.1 järgi ja märki «merd saastav» samas kohas, kus tahvelmärgised.
Õhk — ICAO tehnilised eeskirjad. Tehnilised eeskirjad täiendavad Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisa 18 ning need annab välja ICAO Montrealis. Õhuveo reeglid on kõige kitsamad, seepärast ongi ADR-i jaos 5.4.5 toodud mitmeliigilise veo vormil väli, kus saatja märgib, kas saadetis mahub reisi- ja kaubalennukite või ainult kaubalennukite piiridesse.
Siseveeteed — ADN. Ohtlike kaupade rahvusvahelist siseveetransporti käsitlev Euroopa kokkulepe reguleerib praame Euroopa jõgedel ja kanalitel ning kuulub sama direktiivi 2008/68/EÜ alla. Baltimaade jaoks on see haruldane juhtum, kuid ekspedeerija, kes saadab veose Saksamaale või Hollandisse, kohtub ADN-iga viimasel lõigul.
Mis on neil ühist
Kõik viis reeglistikku kasvavad välja ÜRO ohtlike veoste veo soovitustest. ADR 2025 tugineb tüüpeeskirjadele, mis on lisatud nende kahekümne kolmandale muudetud väljaandele (ST/SG/AC.10/1/Rev.23), seetõttu on alus kõikjal sama.
- Üheksa ohuklassi ja pakendigrupid.
- Aine ÜRO number ja veose tunnusnimetus.
- Ühtne pakendite katsetamise ja märgistamise süsteem — ÜRO kood pakendil loetakse ühtmoodi sadamas, lennujaamas ja maanteel.
- Ühe kujundusega rombikujulised ohumärgised, erineb ainult nende suurus ja asukoht.
Praktiline järeldus — veos klassifitseeritakse üks kord. Ohutuskaardi ja peatüki 3.2 tabeli A järgi määratud klass, ÜRO number ja pakendigrupp jäävad veosega kogu teekonnaks.
Mille poolest nad erinevad
| Mis | Maantee (ADR) | Meri (IMDG) | Õhk (ICAO) |
|---|---|---|---|
| Dokument | veodokument jao 5.4.1 järgi | ohtlike kaupade veodokument ja konteineri pakkimise sertifikaat | saatja deklaratsioon ICAO vormis |
| Üksuse märgistus | oranžid tahvlid jao 5.3.2 järgi, tahvelmärgised jao 5.3.1 järgi | tahvelmärgised, ÜRO number ja veose nimetus veoüksusel, märk «merd saastav» | märgistus ainult pakenditel |
| Kogused | punkti 1.1.3.6 erandid, piiratud kogused | piiratud ja erandkogused oma piirmääradega | ranged piirmäärad pakendi kohta, osa veoseid ainult kaubalennukitega |
| Kes vastutab | veos osalejad peatüki 1.4 järgi | saatja, konteineri pakkija, vedaja | saatja ja käitaja |
Erinevused ei ole kosmeetilised. Tahvelmärgised käivad mõlema reeglistiku järgi konteineri kõigile neljale küljele, kuid ainult merevedu lisab üksusele endale ÜRO numbri ja veose nimetuse ning ainult maanteevedu tunneb veose ära veoüksuse oranžidelt tahvlitelt. Nii jõuabki ainult maanteed silmas pidades valmistatud konteiner sadamasse puuduliku märgistusega.
Mitmeliigiline vedu — mida ADR ette näeb
Veos sõidab harva ühe veoliigiga. Tüüpiline marsruut Tallinnast — auto sadamasse, parvlaev või konteinerlaev, taas auto. ADR kirjeldab selliseid ahelaid otse alajaotises 1.1.4.2.
Punkt 1.1.4.2.1 lubab sellises ahelas võtta maanteeveole pakendeid, konteinereid ja paake, mis on märgistatud IMDG koodeksi või ICAO tehniliste eeskirjade järgi, kolmel tingimusel — pakenditel on selle reeglistiku tähised ja ohumärgised, sama reeglistiku nõuded kehtivad koospakkimisele ühe pakendi sees ning konteiner, millel ei ole ADR-i peatüki 5.3 kohaseid tahvelmärgiseid, varustatakse nendega IMDG peatüki 5.3 järgi. Sel juhul kohaldatakse sõidukile endale ainult ADR-i alajagu 5.3.2.1.1, see tähendab, et oranžid tahvlid jäävad alles. Mööndus ei kehti veostele, mille ADR liigitab klassidesse 1 kuni 9, kuid mida IMDG koodeks või ICAO tehnilised eeskirjad käsitlevad mitteohtlike veostena.
Punkt 1.1.4.2.3 teeb sama dokumentidega. Teabe, mida nõuavad jaod 5.4.1 ja 5.4.2 ning peatüki 3.3 erisätted, võib asendada IMDG või ICAO dokumendiga, kui selles on ka kõik ADR-i lisamärked, näiteks tunnelipiirangu kood. Valmis vorm selleks on jaos 5.4.5 — ohtlike kaupade mitmeliigilise veo vorm, mis ühendab deklaratsiooni ja konteineri pakkimise sertifikaadi.
Punkt 1.1.4.5.1 vastab parvlaeva küsimusele. Kuni sõidukit veetakse muul viisil kui maanteed mööda, kehtivad sellel lõigul ainult selle veoliigi reeglid, millega teda veetakse. Läänemere parvlaeval on see IMDG koodeks, kui asjaomased osalisriigid ei ole punkti 1.1.4.5.2 alusel kokku leppinud ADR-i kohaldamises ülesõidul.
Mida saatja peab arvestama
- Määrata kogu marsruut enne veose pakendamist. Marsruudi kõige rangem reegel määrab pakendi ja koguse.
- Kontrollida ainet iga reeglistiku järgi. Ühel ÜRO numbril võivad merel ja õhus olla teistsugused erisätted.
- Valmistada dokumendid ette kõige nõudlikuma lõigu jaoks. Jao 5.4.5 mitmeliigilise veo vorm koos lisatud tunnelikoodiga katab ka maanteelõigu.
- Mitte unustada keskkonnamärget. Alajao 5.4.1.1.18 järgi tuleb veodokumenti märge «KESKKONNAOHTLIK» ning mereveo lõiguga ahelas «MERD SAASTAV», välja arvatud UN 3077, UN 3082 ja alajao 5.2.1.8.1 erandid.
- Mitte jätta parvlaeva juhuse hooleks. Liinid avaldavad oma nõuded ohtlikele veostele ja broneering tehakse ette.
Vead veoliikide ühenduskohtades maksavad kõige rohkem — veos seisab sadamas, auto ootab, saatja pakib partii ümber. Sertifitseeritud ADR-konsultant teeb seda konkreetse veose ja konkreetse marsruudi jaoks, arvestades iga lõigu reegleid.
