Kuni ettevõte veab ohtlikke veoseid vaatides ja kanistrites, jääb ADR dokumentide, ohumärgiste ja varustuse küsimuseks. Niipea kui tuleb mängu paak — oma paaksõiduk, renditud paakkonteiner või täiteestakaad —, muutub nõudeid märgatavalt rohkem ja need jaotuvad teisiti. Vaatame, mis täpselt muutub.
Millised paagid on olemas
ADR eristab mitut tüüpi ja tüübist sõltuvad valmistamise ja kontrollide reeglid.
- Püsipaak — üle 1 000-liitrise mahuga paak, mis on kohtkindlalt kinnitatud sõidukile, ja sõiduk muutub sellega paaksõidukiks.
- Kergpaak — paigaldatakse sõidukile, kuid ei ole mõeldud täidetuna ümberlaadimiseks.
- Paakkonteiner — vastab konteineri määratlusele, laaditakse ümber veoliikide vahel.
- Teisaldatav paak — mitmeliigilise veo paak ÜRO reeglite järgi, tavaline merevedudes.
- Anumakogumiga sõiduk ja MEGC — kollektoriga ühendatud anumate kogumid, enamasti gaaside jaoks.
Igal paagil on neljaosaline kood — tüüp, arvutusrõhk, avad ja ohutusseadmed (4.3.3.1.1 gaaside ja 4.3.4.1.1 ülejäänud veoste kohta). Ainet tohib vedada ainult paagis, mille kood on selle jaoks märgitud tabeli A veerus 12, või paagis, mida alajagude 4.3.3.1.2 ja 4.3.4.1.2 hierarhia loeb rangemaks. Kontroll «kas see paak sobib sellele veosele» algab just koodist.
Sõiduki kasutusluba
Pakendite veoks tavaline veoauto kasutusluba ei vaja — ainus erand on klass 1, kus lõhkeained nõuavad EX/II või EX/III sõidukit. Paakide puhul on kasutusluba vajalik peaaegu alati. Peatükk 9.1 määratleb kaks tüüpi.
- FL — vedelikele, mille leekpunkt ei ole kõrgem kui 60 °C, püsi- või kergpaakides mahuga üle 1 m³ või paakkonteinerites ja teisaldatavates paakides, mille üksiku paagi maht ületab 3 m³. Diiselkütus, gaasiõli ja kütteõli (kerge) ÜRO numbriga 1202 ning standardis EN 590 määratud leekpunktiga on siit välja jäetud. Sama tüüpi nõuavad tuleohtlikud gaasid, mille puhul lisanduvad loetellu MEGC-d, üle 1 m³ kogumahuga anumakogumiga sõiduk tuleohtlike gaaside jaoks ja üle 60 % kangune vesinikperoksiid (ÜRO nr 2015).
- AT — muudele ohtlikele veostele sama suurusega paakides, kaasa arvatud MEGC-d, ja üle 1 m³ kogumahuga anumakogumiga sõidukile, mis ei ole FL sõiduk.
Vastavust tõendab ADR-i kasutusluba, mille annab pärast esimest ülevaatust välja registreerimisriigi pädev asutus (9.1.2.1). Edasi läbib sõiduk iga-aastase tehnilise ülevaatuse ja kasutusluba lõpeb hiljemalt aasta pärast ülevaatust, mis eelnes selle väljaandmisele (9.1.2.3, 9.1.3.4). Pärast nominaalset lõppkuupäeva ei tohi selle sõidukiga ohtlikke veoseid vedada enne, kui kasutusluba jälle kehtib.
Paagil endal on eraldi graafik — korralised ja vahekontrollid peatüki 6.8 järgi, mida sõiduki iga-aastane ülevaatus ei asenda ega tee sagedasemaks. Järgmise kontrolli kuupäev on paagi andmesildil ja seda vaatavad kaks osalist — täitja enne täitmist (1.4.3.3) ja vedaja enne väljasõitu (1.4.2.2.1).
Märgistus
Pakenditega kannab veoüksus ees ja taga kaht numbriteta oranži tahvlit (5.3.2.1.1). Paagiga ilmuvad tahvlitele kaks arvu — ohu tunnusnumber üleval ja ÜRO number all. Sellised tahvlid kinnitatakse iga paagi, iga selle sektsiooni ja iga anumakogumiga sõiduki elemendi külgedele (5.3.2.1.2). Kui veoüksus veab ainult ühte ohtlikku ainet ega vea ühtki ohutut ainet, ei ole külgtahvleid vaja — piisab, kui numbrid on ees ja taga olevatel tahvlitel (5.3.2.1.6).
Lisaks tahvlitele kinnitatakse paagile tahvelmärgised — mõlemale küljele ja taha (5.3.1.4.1). Kui sektsioonides on eri veosed, paigutatakse märgised mööda külge oma sektsioonide kohale. Keskkonnaohtlikele ja kuumutatud ainetele lisandub oma märgistus.
Tühi puhastamata paak märgistatakse samamoodi nagu täidetud, sest tahvlid ja märgised käivad ka veose jääkide kohta. Eemaldada või täielikult katta tohib need alles siis, kui need ei vasta enam ei veosele ega selle jääkidele (5.3.1.1.6, 5.3.2.1.8).
Juht
Põhitunnistusest ei piisa. Paakides vedamise eriväljaõppe läbivad juhid, kes veavad ohtlikke veoseid püsi- või kergpaakides mahuga üle 1 m³, paakkonteinerites, teisaldatavates paakides või MEGC-des mahuga üle 3 m³ veoüksuse kohta, ning üle 1 m³ kogumahuga anumakogumiga sõidukite juhid (8.2.1.3). Märge eriväljaõppe kohta on juhi tunnistusel ja ilma selleta paakides vedada ei tohi.
Uus osaline — täitja
Paakvedudes lisandub roll, mida pakendite puhul ei ole. Punkt 1.4.3.3 loetleb täitja kohustused.
- Enne paagi täitmist veenduda, et nii paak ise kui ka selle seadmed on tehniliselt rahuldavas korras.
- Veenduda, et paagi järgmiseks ülevaatuseks määratud kuupäev ei ole möödas.
- Täita paaki ainult nende ohtlike ainetega, mida on selles paagis lubatud vedada.
- Järgida nõudeid, mis puudutavad ohtlikke aineid kõrvuti asetsevates sektsioonides.
- Jälgida täidetavale ainele vastavalt lubatud täitmismäära, täiteastet või täitemassi mahu liitri kohta.
- Pärast täitmist veenduda, et kõik sulgurid on suletud ja lekkeid ei ole.
- Mitte jätta täidetava ohtliku aine jääke paagi väliskestale.
- Tagada, et tahvelmärgised, tähised, oranžid tahvlid ja ohumärgised on kinnitatud peatüki 5.3 kohaselt.
- Sõidukite või konteinerite täitmisel puisteveostega järgida peatüki 7.3 sätteid.
Täitjaks saab see, kes tegelikult täidab, — kütusebaas, keemiatehas, täiteestakaadiga ladu. Viide sellele, et paak kuulub vedajale, neist kohustustest ei vabasta.
Piir, millest alates on vaja turvaplaani
Paak tähendab suuri koguseid ja suuri koguseid vaatleb ADR ka tahtliku väärkasutuse eest kaitsmise seisukohast. Tabel 1.10.3.1.2 loetleb kõrge riskiastmega ohtlikud veosed. Paakide puhul on piir enamikus ridades üks — üle 3 000 liitri.
- Klassi 2 tuleohtlikud mittemürgised gaasid, mille klassifitseerimistunnus sisaldab ainult tähte F või FC.
- Klassi 3 tuleohtlikud vedelikud pakendirühmadest I ja II, sealhulgas bensiin.
- Klasside 4.2 ja 4.3 ained pakendirühmast I.
- Klassi 5.1 oksüdeerivad vedelikud pakendirühmast I.
- Perkloraadid, ammooniumnitraat, ammooniumnitraatväetised ning ammooniumnitraadi emulsioonid, suspensioonid või geelid.
- Klassi 8 sööbivad ained pakendirühmast I.
Kolmel real on piir null — klassi 2 mürgised gaasid, klassi 3 desensibiliseeritud lõhkeained ja klassi 6.1 pakendirühma I mürgised ained kuuluvad kõrge riskiastmega ohtlike veoste hulka mis tahes koguses.
Tavaline bensiini paaksõiduk mahutab kümme korda rohkem kui piir. See tähendab, et vedaja, kaubasaatja ja täitja peavad turvaplaani vastu võtma, rakendama ja täitma (1.10.3.2.1) ning sõiduk ja selle veos tuleb kaitsta varguse eest vahenditega, mille toimimist hoitakse pidevalt töökorras (1.10.3.3).
Üleminekut paakidele tasub kavandada projektina — paagikoodide kontroll veoste nomenklatuuri vastu, ülevaatuste graafik, juhtide koolitus ja turvaplaan. Lähemalt paagi koodist ja kasutusloast — teadmusbaasis, paagi kood ja sõidukite ja paakide sertifitseerimine.
