Suurem osa ADR-ist on kirjutatud ohutusest tavapärases tähenduses — et veos ei lekiks, ei süttiks ega plahvataks. Peatükk 1.10 räägib muust. See räägib sellest, et ohtlikku veost ei varastataks ega kasutataks tahtlikult. Selle peatüki nõudeid tuntakse halvemini kui teisi, kuigi need puudutavad täiesti tavalisi veoseid, sealhulgas bensiini.
Mis on kohustuslik kõigile
Jagu 1.10.1 on suunatud kõigile veo osalistele, ilma piirmäärade ja klassideks jaotamiseta.
- Ohtlikke veoseid pakutakse veoks ainult vedajatele, kelle isik on tuvastatud.
- Veo ajal ajutiseks ladustamiseks kasutatavad kohad — ajutised ladustamisterminalid ja laoplatsid, sõidukidepood, sorteerimisjaamad — peavad olema nõuetekohaselt turvatud, hästi valgustatud ning võimaluse ja vajaduse korral avalikkusele ligipääsmatud.
- Igal meeskonnaliikmel on veo ajal kaasas fotoga isikut tõendav dokument.
Jagu 1.10.2 lisab väljaõppe. Töötajate väljaõpe ja täienduskoolitus peatüki 1.3 järgi peavad käsitlema turvariske — nende olemust, äratundmist, vähendamise viise ja tegutsemist turvanõuete rikkumise korral. Sinna kuulub ka teadlikkus plaanist endast vastavalt igaühe rollile selle täitmisel.
Kõrge riskiastmega ohtlikud veosed
Punkt 1.10.3.1.1 määratleb need veostena, mida võidakse kasutada terroriakti toimepanemiseks ja mis võivad kaasa tuua rasked tagajärjed — massilised inimkaotused, suure hävingu või, eelkõige klassi 7 puhul, suured sotsiaal-majanduslikud häired. Kõigi klasside peale seitsmenda annab loetelu tabel 1.10.3.1.2 ja see on seotud kogustega.
| Klass | Aine või ese | Paak | Puistveos | Saadetis |
|---|---|---|---|---|
| 1 | Alajagude 1.1, 1.2, 1.3 sobivusgrupi C, 1.4 (tabelis loetletud ÜRO numbrid) ja 1.6 lõhkeained | ei ole asjakohane | ei ole asjakohane | mis tahes kogus |
| 1 | Alajao 1.5 lõhkeained | mis tahes kogus | ei ole asjakohane | mis tahes kogus |
| 2 | Tuleohtlikud mittemürgised gaasid (klassifitseerimistunnus sisaldab ainult tähte F või FC) | üle 3 000 l | ei ole asjakohane | ei kohaldata |
| 2 | Mürgised gaasid (tunnus sisaldab tähti T, TF, TC, TO, TFC või TOC), välja arvatud aerosoolid | mis tahes kogus | ei ole asjakohane | mis tahes kogus |
| 3 | I ja II pakendigrupi tuleohtlikud vedelikud | üle 3 000 l | ei ole asjakohane | ei kohaldata |
| 3 | Desensibiliseeritud lõhkeained | mis tahes kogus | ei ole asjakohane | mis tahes kogus |
| 4.1 | Desensibiliseeritud lõhkeained | ei ole asjakohane | ei ole asjakohane | mis tahes kogus |
| 4.2 ja 4.3 | I pakendigrupi ained | üle 3 000 l | ei ole asjakohane | ei kohaldata |
| 5.1 | I pakendigrupi oksüdeerivad vedelikud | üle 3 000 l | ei ole asjakohane | ei kohaldata |
| 5.1 | Perkloraadid, ammooniumnitraat, ammooniumnitraatväetised ning ammooniumnitraadi emulsioonid, suspensioonid või geelid | üle 3 000 l | üle 3 000 kg | ei kohaldata |
| 6.1 | I pakendigrupi mürgised ained | mis tahes kogus | ei ole asjakohane | mis tahes kogus |
| 6.2 | A-kategooria nakatavad ained (ÜRO nr 2814 ja 2900, välja arvatud loomsed materjalid) ja A-kategooria meditsiinijäätmed (ÜRO nr 3549) | ei ole asjakohane | mis tahes kogus | mis tahes kogus |
| 8 | I pakendigrupi sööbivad ained | üle 3 000 l | ei ole asjakohane | ei kohaldata |
«Ei ole asjakohane» tähendab, et veerg sellise veose kohta ei käi. «Ei kohaldata» tähendab, et jao 1.10.3 sätted ei laiene pakendites veetavale veosele, olenemata kogusest. Paagi või puistveose arv kehtib ainult siis, kui selline vedu on peatüki 3.2 tabeli A järgi üldse lubatud. Klass 7 käib eraldi — alajao 1.10.3.1.3 järgi algab kõrge riskiastmega radioaktiivne materjal aktiivsusest 3 000 A₂ ühe paki kohta ning kahekümne viiel radionukliidil on oma piirmäärad.
Kõige sagedasem olukord Eestis on paaksõiduk bensiini, etanooli või lahustiga. Bensiin kuulub pakendigruppi II ja on loetelus. Diislikütus kuulub pakendigruppi III ja loetelusse ei kuulu.
Vabastuse annab jagu 1.10.4 — jagude 1.10.1, 1.10.2 ja 1.10.3 nõudeid ei kohaldata, kui veoüksusel paakides või puistes veetavad kogused ei ületa alajaos 1.1.3.6.3 nimetatud koguseid.
Kes peab plaani omama
Punkt 1.10.3.2.1 nimetab vedajaid, kaubasaatjaid ja teisi jagudes 1.4.2 ja 1.4.3 nimetatud osalisi, kes veavad kõrge riskiastmega ohtlikke veoseid või kõrge riskiastmega radioaktiivset materjali. Seega on plaan vajalik mitte ainult sellele, kes veab. Kütusebaas, mis täidab paake, keemiatehas kaubasaatjana, ladu, kus sellist veost ajutiselt hoitakse, — igaüks võtab plaani vastu oma osas.
Mis peab plaanis olema
Punkt 1.10.3.2.2 annab miinimumkoosseisu.
- Turvaülesannete täpne jaotus pädevate ja kvalifitseeritud isikute vahel, kellel on vajalikud volitused.
- Asjaomaste ohtlike veoste või veoseliikide dokumenteerimine.
- Praeguste tegevuste läbivaatamine ja turvariskide hindamine — veoks vajalikud peatused, veose hoidmine sõidukis, paagis või konteineris enne teekonda, selle ajal ja pärast seda, vahepealne ajutine ladustamine ümberlaadimisel.
- Turvariskide vähendamise meetmed vastavalt osapoole kohustustele — väljaõpe, turvapoliitika kuni kõrgema ohutasemega olukordadele reageerimise ja uute töötajate kontrollimiseni, tegevuspraktikad marsruutide valiku, vaheladustatud veosele ligipääsu ja haavatava infrastruktuuri läheduse osas ning seadmed ja ressursid.
- Tõhus ja ajakohane turvaohtudest, turvanõuete rikkumistest ja vahejuhtumitest teatamise ning nendega tegelemise kord.
- Plaani hindamise ja katsetamise ning korralise läbivaatamise ja uuendamise kord.
- Meetmed plaanis sisalduva veoalase teabe füüsilise turvalisuse tagamiseks.
- Meetmed, millega tagatakse, et see teave jõuab ainult nendeni, kes seda vajavad.
Lisaks plaanile nõuab punkt 1.10.3.3, et sellist veost vedava sõiduki ja selle koorma varguse tõkestamiseks kasutataks seadmeid, vahendeid või korraldusi ning et need alati toimiksid. Need kaitseabinõud ei tohi takistada hädaolukorras tegutsemist.
Kuidas seda kontrollitakse
ADR ei nõua plaani kooskõlastamist riigiasutusega. Mudel on teistsugune — ettevõte võtab plaani ise vastu, säilitab seda ja esitab kontrollimisel. ADR kehtib Eestis autoveoseaduse ja majandus- ja taristuministri määruse nr 53 kaudu. Määrus loeb peatüki 1.10 turvanõuete täitmata jätmise I riskikategooria rikkumiseks, mille korral sõiduk reeglina edasi ei sõida. Autoveoseaduse § 66 näeb sellise raske rikkumise eest ette rahatrahvi füüsilisele isikule kuni 2 400 eurot ja juriidilisele isikule kuni 32 000 eurot. Kontrollitakse tegelikkust — kas plaan on olemas, kas see vastab kaheksale elemendile, kas kirjapandu langeb kokku sellega, mis platsil toimub.
Millest alustada
Turvaplaani ei kirjutata internetist võetud malli järgi — kolmas element nõuab just Teie toimingute hindamist. Kuid töökord on selge.
- Võrrelda veoste nomenklatuuri tabeliga 1.10.3.1.2 ja kogustega veoüksusel.
- Määrata ettevõtte rollid peatüki 1.4 järgi ja ahela osa, mille eest ta vastutab.
- Kirjeldada toiminguid ja kohti, kus veos peatub või kus seda hoitakse.
- Määrata vastutajad ja lisada turvateema peatüki 1.3 kohasesse väljaõppesse.
- Võtta plaan vastu käskkirjaga, hoida seda piiratud juurdepääsuga ja vaadata üle, kui midagi muutub.
Turvaplaani koostamine on üks ADRplusi teenustest. ADR konsultant hindab veoseid tabeli järgi, kirjeldab toiminguid kohapeal ja juurutab plaani koos Teie meeskonnaga, nii et kontrollis on see töödokument, mitte kaust riiulil.
