Ohtlike veoste trahvidest saadakse tavaliselt teada siis, kui protokoll on juba koostatud. Samas on süsteem ettearvatav — on teada, kes kontrollib, millise nimekirja järgi ja mis iga rikkumiste rühm maksab. Allpool on see lahti kirjutatud nii, et arvud saaks juhile lauale panna.
Kuidas kontrollid toimuvad
Ohtlike veoste teekontrolle ühtlustab Euroopa Liidus direktiiv (EL) 2022/1999. Inspektor töötab igas riigis ühe kontrollnimekirja järgi, mis on direktiivi I lisas, ja see, mis on rikkumine ning kui raske see on, tuleneb II lisast. Õiguse veost igal ajal ja igas kohas kontrollida annab ADR-i punkt 1.8.1.1.
Rikkumised jagunevad kolme riskikategooriasse.
- I kategooria — suur surma, raske tervisekahju või olulise keskkonnakahju oht. Nõuab viivitamatuid meetmeid, tavaliselt koos edasisõidu keelamisega. Näited — veose leke, vedu lubamatus pakendis, oranžide tahvlite ja tahvelmärgiste puudumine, tunnistuseta juht, määramata ohutusnõunik.
- II kategooria — vigastuste või keskkonnakahju oht. Kõrvaldatakse kohapeal, kui võimalik, ja hiljemalt veo lõpuks. Näited — puudulik varustus, mittetöötav tulekustuti, kirjalike juhiste puudumine.
- III kategooria — väike oht. Kõrvaldada võib ka hiljem, kuid protokolli rikkumine läheb. Näited — märgise või selle tähtede vale suurus, koju jäänud kehtiv juhitunnistus.
Kontroll ei lõpe teel. Kontrolle ettevõtetes näevad ette nii direktiiv kui ka ADR-i punkt 1.8.1.3 — ennetavad või pärast teel avastatud rikkumisi. Just seal küsitakse ohutusnõuniku, töötajate väljaõppe ja aastaaruande kohta.
Mis rikkumine Eestis maksab
Põhisäte on autoveoseaduse § 66, mis seob trahvi otse rikkumise ohtlikkuse tasemega. Trahviühik on alates 1. jaanuarist 2025 kaheksa eurot.
| Ohtlikkuse tase | Füüsilisele isikule | Juriidilisele isikule |
|---|---|---|
| Väike (III riskikategooria) | kuni 50 trahviühikut ehk 400 € | kuni 32 000 € |
| Keskmine (II riskikategooria) | kuni 200 trahviühikut ehk 1 600 € või arest | kuni 32 000 € |
| Raske (I riskikategooria) | kuni 300 trahviühikut ehk 2 400 € või arest | kuni 32 000 € |
Ohutusnõuniku määramise kohustuse sätestab kemikaaliseaduse § 13. Määramata jätmine on I riskikategooria rikkumine, mis viib sama § 66 kõrgeima astmeni. Väärtegusid menetlevad Politsei- ja Piirivalveamet ning Maksu- ja Tolliamet.
Eesti süsteemi eripära on see, et juriidilise isiku ülempiir on üks ja kõrge, sõltumata tasemest. Väike rikkumine ei tähenda automaatselt väikest trahvi ettevõttele — summa määrab menetleja asjaolude järgi.
Keda tegelikult karistatakse
Levinud viga on arvata, et vastutab juht. ADR-i peatüki 1.4 järgi on kohustused jaotatud kogu ahela peale ja seadus järgib seda loogikat. Vale klassifitseerimine, pakend ja dokumendid lähevad kaubasaatja arvele. Kahjustatud pakend ja kooslaadimise keeldude rikkumine — laadija arvele. Ohutusnõuniku puudumine — ettevõtte enda arvele.
Siit tuleneb praktiline järeldus — ladu, tootja ja ekspedeerija riskivad mitte vähem kui vedaja, kuigi teel neid ei ole.
Mida leitakse kõige sagedamini
- Veodokument ilma kohustuslike elementideta — ÜRO number, veose tunnusnimetus, pakendirühm, tunnelikood.
- Tahvelmärgised ja oranžid tahvlid mitte ADR-i järgi — vale suurus, pleekinud, printeril trükitud.
- Puudulik varustus — ei ole tõkiskinga, silmade loputamise vedelikku, tulekustuti on aegunud.
- Ei ole kirjalikke juhiseid keeles, mida meeskond oskab lugeda ja mõista.
- Vabastuse arvutus punkti 1.1.3.6 järgi peast, ilma kirjeta.
- Ettevõttes — ei ole ohutusnõunikku, ei ole väljaõppe arvestust peatüki 1.3 järgi, ei ole aastaaruannet.
Peaaegu kõik selles nimekirjas suletakse ühe korraga — protseduuri, dokumendimalli, varustuskomplektiga. Vastavusaudit käib sama kontrollnimekirja järgi nagu inspektor, ainult enne kontrolli, mitte selle ajal. Lähemalt ühtsest kontrollnimekirjast — teadmusbaasi materjalis Ühtsed ADR-i kontrollid.
